Elas kord üks väike roosa tiigrikutsu ta elas sügaval kommimetsades ja vaatas kuidas karamellilinnud ja šokolaadijänkud liiklesid mööda metsa ja sõid teisi maiustusloom(ps: need olid liha v noh, kommisöövad jänkud) Järsku ükspäev ta avastas et tal on peapeal mingi laik mingi suuuur roheline laik mis päeva peale järjest suuremaks kasvas tiiger oli mures, ta ju ometigi ei tahtnud et ta imelius roosa kasukas mingiks ninakolliroheliseks muutuks ega ju? no näed siis tiiger mõtles ja mõtles ja lõpuks otsustas minna Kõiketeadvavahukoorekommipuu juurde. siis ta potsatas läbi kommimetsa, läbi marmelaadi mere, üle rullbiskviidi mägede kuni jõudis lõpuks Kõiketeadvavahukoorekommipuu juurde. "Ooo pisike tiiger," Lausus Kõiketeadvavahukoorekommipuu oma pulgakommise häälega "Mis sul mureks on et oled nii kauegele tulnud minu tarkusi otsima?" Tiiger vaatas suurele puule otsa ja niutsus "Eeee-eee Kallis Puuhärra, ma tahtsin öelda, teie Puusus, Teie Kommisus..." Tiigrikutsu sai aru et ta hakkas kokutama ja kogus ennast natuke ja alustas uuesti "Teie Puisus! Mul on mure, Täna hommikul ma ärkasin ja avastasin suure rohelise laigu enda otsaeest!, Ma ei taha enda ilusat kasukat rikkuda!, Mis see roheline täpp on ja kuidas ma selle ära saan?" Puu ohkas sügavalt ja päris siis tiigrilt "Armas totu Tiigrikutsu, mis sa eile õhtul tegid?" Tiigrikutsi mõtles natuke, ja vastas siis " ma...ma...ma... värvisin kodu!" "aga-aga-aga ma värvisin sinise värviga! see ei saa ju mind ometi roheliseks teha!" Puu mõtles natuke siis vastas "aga tead, ma vaatasin kui totu sa oled ja värvisin su maja kollaseks täna hommikul et sa värve hakkaksid oskama! niiet mis me siis õppinud oleme?"

Tiiger mossitas et Kõiketeadvavahukoorekommipuu oli sihukese vembu temaga mänginud ja siis nurrus ja vaatas Puule otsa ja ütles tuimalt ja lihtsalt "Kallis Puu. Sa oled jobu."

Siis pööras enda pepu ümber ja potsatas tagasi koju.

The End.